Tuesday, October 7, 2008

God knows...



Ma mõtlesin, et kirjutaksin täna õppimisest, sest hommikul ootas mind esimese asjana kole esseeteemade nimekiri, aga siis juhtus aga nii, et ma veetsin täna ülemäära aega kabelis. Köhh. Pluss on piltide aeg.

King'sil on teatavasti maailmakuulus kabel ja koor ning all that ja siin kolledžil meenutatakse seda meile kogu aeg. Täna käisime King'si katusel ekskursioonil ja nad väidavad, et ainult King'si õpilased tohivad seda teha, aga nad nagunii valetavad. Üks päev nad ütlesid, et ainult professorid tohivad Cambridges murul kõndida ja siis 10min hiljem pidime kogunema keset muruplatsi. (Muruga on keimbridžlastel mingi imelik suhe. nagu oxfordlastel ka.) Anywaaay, kui sa ei tea milline see kabel välja näeb, siis toksi google'sse King's College King's , King's, King's. Cambridge, Cambridge, Cambridge. I'm so self-centered now. Ma süüdistan selles neid. Ma arvan, et kõik, kes siin õpivad räägivad terve elu ainult koolist. Eestis Tartuga mingi sama case, aga siin see võimendatud. Aga back to kabel. Ma sain täna seal kabelis ilmutuse. Mitte mingi jumaliku and all that, aga mulle jõudis lõpuks kohale, et keskkool on actually läbi ja ma nüüd käingi siin ülikoolis. See ülikool tundus mulle alati nii ebareaalne ja kättesaamatu ja nüüd on see siin.

Aga kui kabeli juurde tagasi tulla, siis see on ikkagi ebareaalselt ilus. Ma eeldan, et sa nüüd googeldasid ära, eks, aga kui ei, siis ma lisan mõned pildid ka.


kabeli lagi
peauks kabelisse ja turist

Need võlvid tunduvad nii ...kuidas nüüd öelda... õrnad? Ja vitraažid on ka superilusad ja kui päike paistab, siis tekivad värvilised varjud kõikjale. Täna siis ronisime mööda mingit ülikitsast ja ülilibedat ja ülipimedas kohas asuvat treppi mööda üles kabeli võlvide peale. Seal oli hästi pime ruum ja kõik kukkusid kogu aeg kõhuli, sest seal oli palju mingeid veidraid keskaegse inserimõtlemise vilju. Kabeli lagi/võlvid on hästi kõrgel ja seetõttu oli scary mõelda, et kui see nüüd otsustaks kokku kukkuda, siis ...noh.... oleks halb. Ja siis seal olid mingid augud ka sees, kust sai piiluda alla kabeli sisemusse ning see ei leevendanud poolte inimeste kõrgusekartust. See oli suht koomiline kui me kõik seal käest kinni koperdasime ja kukkusime. Oh that college life. Anyway, peale seda läksime päris katusele ja siis vaatasime Cambridge linna. Cambridges on super see, et kogu linn on arhitektuuriliselt ühtlane.. või noh... kõik hooned sobivad omavahel. Ükskõik kas see on pärit aastast 1300 või 1800 või 1960, miski ei tundu out of place. Cambridge on ausalt ka muinasjutulinn.
võlvide peal olev attic

Jemima


mina katusel. tegelikult on neid pilte veel, aga ma näen neil veits kohtlane välja.


long way down

Nii, mis ma täna veel tegin. Aaa, ma käisin vabatahtlikult jumalateenistusel. Seetõttu ma veetsingi liiga palju aega kabelis, aga Maya ja Rachael tahtsid minna ja ma jõlkusin kaasa. Rachael on Sheffieldist ja tal on naljakas aktsent, aga muidu on ta tore. Ta õpib prantsuse ja araabia keelt. Maya on irooniline taanlane, kes mulle seetõttu väga meeldib ja ta õpib inglise keelt. Nii...kes mulle siin veel meeldivad. Elliot on naljakas. Ta on mu naaber. Ta on Oxfordist. Ta õpib loodusteadusi. Siis on Claire, kes on ma ei tea kust. Ta õpib arheoloogiat ja antropoloogiat. Ja siis on tore Jemima, kes õpib meditsiini ja on Londonist. Me lähme millalgi vintage'i jahile, aga samas mul on tunne, et kui kool nüüd päriselt hakkab, siis ma suren oma tuppa ära. Tegelikult siin on rohkem toredaid ka, aga mul pole teistest pilte, sets pole viitsinud kaamerat kaasa tassida. Mayast ja Rachaelist ka pole , aga neid oli vaja mainida selleks, et keegi ei arvaks, et ma nüüd hardcore usklik.' Aa! Ja üks Christopher on ka superäge. Ta on supertark. Me rääkisime täna pikalt teemal kas kolonisatsioon on hea või halb ja mul pole aimugi kuidas me jõudsime järelduseni, et see oli hea. British people play with your mind.

Claire ja Elliot. köhöm.

Mis ma veel tegin...ammm Ma ostsin endale juturaamatu. Haruki Murakami "Kafka on the Shore". Ma loodan, et see on hea ja et mul on aega selle lugemiseks. Ok, that's it.

Aga kool on nii hirmutav. Me saime täna esimesed esseeteemad ja ma ei saa isegi neist aru. Ausalt, ma pole eales varem tundnud akadeemilise asja pärast hirmu. Mulle meeldib vinguda, kõik teavad seda, aga tegelikult ma olen suhteliselt enesekindel olnud ja teadnud, et mul läheb hästi, aga nüüd siin peab tõsiselt tööd tegema. Aga ...oeh... ma tahan minna Stephen Hawkingi loenguid kuulama. Ta õpetab siin füüsikat, aga me võime teiste ainete loenguid ka kuulata ja kamoon see on Stephen Hawking. Aga kui mind esimese essee supervisionil põrmustatakse ja postiga tagasi Tallinna saadetakse, siis ma ei saa. oh well. aga ma lähen nüüd baari ja uputan muremõtted alkoholi. Kidding, kidding. Aga kool hakkab mingi homme. Ebameeldiv.

3 comments:

Rebeka said...

oh, Ellioti kingad on mõnuga kõrgema kontsaga kui minul ükskõik millised kingad ever üldse kunagi.

oo, filigraansed võlvid :D (jaa, me õppisime esimesel moodulil põhiliselt võõrsõnu. ma peaaegu et saan transtsendentaalsusest juba aru)

jõudu esimesel koolipäeval siis :D

Ulla said...

Transtsendentaalsus on minun jaoks siiani küündimatu, aga paistab, et ma ei oska veel piisavalt palju võõrsõnu. Igatahes, baar ja cellar enda majas - see on luksus, mida vähesed nautida saavad. Aga sul pole mingit põhjust pabistamiseks - su läheduses on ju ometi Daniel Clarke!

Häid võlve ja noh seda samust koolipäeva!

Eva said...

ajee ajee! tore, et rõõmsalt kohal oled ja oma inglismaa elu naudid (kh, bitch!).
Mul oli ka ühel hetkel ilmutus, et keskkool ongi päriselt läbi, aga siis tuli tänane teoreetilise mehhaanika (loe füüsika) töö, niiet langesin tagasi keskkooliaegsesse masendusse.
Loodan, et sul läheb paremini ja ootan sind tagasi. ;)