Sunday, November 15, 2009

Very long time, no hear

Mis on juhtunud ühe kuu jooksul: liiga palju, et mäletada ja liiga vähe midagi erilist, et sellest kirjutada. hmmm viimased paar nädalat on olnud supertrooper stressful, sest ma olen failure kui mängu tuleb time management. Miks ma pidin kõik supervisionid panema ühele hetkele ja miks ma mõtlesin, et see hea idee, sest siis termi lõpus lihtsam. ei ole. Aga esseed on mul kogu aeg problem ja seetõttu vingun hoopis oma lõputöö pärast.
Nii. lõputööd. Ma otsustasin, et kasutan seda blogi, et lihtsalt vent out, kuna lõputööd ja edasiõppimine tabuteemad. Kõigil on need konstantselt meelel, aga nende mainimine põhjustab mental breakdowni. Anyway, ma tean, et Eestis ei taha keegi mõelda lõputöödele enne viimast aastat, kuid siin ollakse selles osas märksa rangem ja kuna me peame tegelikku field researchi tegema ja raamatutest ei piisa ('selleks on esseed'), siis on see väga stressful. Aga näiteks eelmine...ammm reedel? jah..igatahes...meile öeldi, et meil on fieldworkiks research permitit vaja. Mis? Misasja? Miks seda nüüd öeldakse? Ja research permiti taotlemine võib eri riikides võtta aega kuni aasta, siis kogu year sai seetõttu infarkti. Selleks, et saada research permitit on vaja research questionit, full research plani, budgetit, ethical approvalit jne mille tekitamine võtab ise mitu kuud. nagu misasja.... ja kuna siin on esseed, siis mul pole olnud aega lugeda oma teemasse (mu koostatud reading list on u 120 raamatut..millest ma olen lugenud hetkel.....ühte) ja seetõttu ei saa isegi otsustada mida täpsemalt uurida. No algne idee on, et uuriksin mingit identity questionit seoses eesti kogukondadega kuskil USAs, aga nüüd ma ei tea, sest korduvalt on mulle nüüd öeldud kui jabur ja nõme see mõte oleks. ja kusjuures mitte siitpoolt vaid Eestist. Misiganes. Nüüd sellest lisafrustration, sest see tekitab tunde, et ma pean kõik uuesti alustama, aga mul pole selleks aega ja ARGH. frustration. noh muidugi ma ei tea kas ma ise ka tahan seda teha, sest ma olen nüüd selle termi jooksul aina enam saanud aru, et see on ikka väga unlikely, et ma Eestisse tagasi tulen ja siis ma ei tea mis sellega teha.

And that leads to my other frustration... mida ma edasi teen? nii...kui ma tahan head töökohta, siis ma pean hakkama kandideerima...kohe ja kui ma tahan saada heasse ülikooli doktoriõppesse, pean ka kandideerima...kohe. Kes leiutas selle süsteemi, et rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja firmadesse peab kandideerima u 1.5 aastat ette? Ja siis umbes viimases intervjuuvoorus kukud välja... Ja miks on heades ülikoolides absurdnõudmised? Ma olen vaadanud USA ülikoole ja siis nt Harvardi mingi International relations/regional studies asjad nõuavad, et ma räägiksin vabalt lisaks inglise keelele saksa, hispaania või prantsuse (2 neist) ja araabia või hiina keelt. sest kõik räägivad vabalt kas araabia või hiina keelt. Aga noh ma arvan, et ma kaldun sotsioloogia või antropoloogia poole nagunii. nii et selleks piisab, et ma järgmise 1.5 aasta jooksul omandan vabalt hispaania ja prantsuse keele AGA mu DoS ei anna mulle luba õppida lisaks ühtegi keelt, sest "you have no time for that". FRUSTRATING.

aga igatahes. need kaks asja võtavad kokku mu ajutegevuse eelmise kuu jooksul. Shuffle between those ideas ja natuke muud.

Mis vahepeal veel. Käisin Bloc Party kontsertil. Äge oli, aga veits scary, sest inimesed läksid hulluks ja ma ei saa aru miks tuleb naistele mõte panna stilettod sellisele kontsertile? nimelt kuna kogu kontsert oli mingi semi-kaklus ja siis mingi naine komistas kuidagi ja lõikas kontsaga haava mingi mehe jalga. Kuidas see on võimalik? Kingad on ikka mega-absurdseteks muutunud. Aga Bloc Party ja Kele on love.

Aa! Mulle tuleb kuninganna neljapäev külla. Mulle. või noh meie college'sse, sest me meeldime talle Cambridge collegetest kõige rohkem. Why should you choose Queen's college when you can choose King's? Aga see on jõle tüütu, sest meile saadeti kiri, et oh rõõmu, kuninganna tuleb külla AGA keegi ei tohi oma nägu ka näidata colleges. AGA mul on ju raamatukogu vaja. ja ma tahan kuningannat näha. Me vanad sõbrad temaga, sest kui ta Eestis käis kutsus ta mind endaga Lenna Kuurmat (või kuidasiganestanimikirjutatakse) vaatama. She must remember!

Ja lõpetuseks...ma tahaksin reisima minna. Ma olen terve nädalavahetuse lugenud Shanghaist. Tahan sinna. Miks on kõik mu tuttavad nõmedad ja ei taha reisida? või tahavad, aga kui nagu vaja minna, siis ei taha. It's not that expensive. Siin Cambridges käis üks suvel kuu aega Indias ja ütles, et elamine seal oli kuu aja jooksul u 200 naela mis on siis alla 4000 krooni. eks. ma ei oska enam arvutada. suva. lennupiletid, schemmupiletid.

olgu, be cute.
x

Monday, October 19, 2009

being verbally challenged - the story of my life

Ma alustan piltidega, sest nende nihutamine posti lõppu on nii tüütu. Palju random pilte. Mu toast. Mu vaatest. Kulinaariaelamused meie köögis. ja mu lehmad.









lõpuks olen ma esimeste esseedega ühele poole saanud. woop. aga miks on nii, et selle hetkeni kuni ma midagi pean rääkima või kirja panema olen ma oh-how-clever, ja siis tuleb välja ainult mingi hardcore jama. ma süüdistan selles liigset informatsiooni ja edaspidi keskendun ainult ühele seisukohale, dogmaatiliselt, ja ignoreerin kõiki muid. ja siis saab minust poliitik. anyway, käisin just vaatamas seda lily cole uut filmi, dr parnassus something something - see, kus heath ledger, johnny depp, jude law etc kõik ka on ...igatahes...wow.. kui ühe filmi kohta võib öelda 'special' siis that's the one. kui see film läbi sai, siis kogu saal oli vait ja kõigil oli see wtf nägu. no ma ei tea. ma ei saa aru kas see oli kõik geniaalsem film, mida ma olen eales näinud, või kõige suurem ajuvabadus ja rämps, mis ever loodud. ma lugesin mingit review'd, mis kirjeldas seda filmi kui "alice in wonderland on acid" ja ausalt ka paremat kirjeldust vist ei saa välja mõelda. anyway, sellel jutul ei ole tegelikult mingit erilist mõtet või mingit eesmärki; mõtlesin lihtsalt seda mainida. aga noh seal oli heath ledger, johnny depp ja jude law ja mingi näitleja, kelle nime ma ei tea, aga kes looked nice. ah misiganes, ma olen hetkel erakordselt confused. ja ma süüdistan selles seda filmi.

ok, moving on. viimase nädala olen veetnud isoleeritult oma toas koos saja raamatuga. sellest pole teab kui põnev rääkida. kui keegi soovib raamatute review'd, siis selleks on internet, aga neljapäev käisin ma Terry Eagletoni unionis kuulamas. kes ei tea terry eagletoni, selleks on ka internet. anyway, ta rääkis oma uuest raamatust ja siis usust ja teadusest ja misiganes asjadest veel, aga see pole oluline. oeh, ma juba tunnen, et see lugu feilib täpselt samamoodi nagu see parnassuse möla, AGA sel korral on jutul point ka. ANYWAY, peale seda talki rääkisin ma jumala pikalt, (jumala pikalt on 10min) temaga unioni baaris elu diipidel probleemidel ja ida-euroopast ja see oli mu nädala highlight, sest ta on..noh..kuulus teadusringkondades ja intelligentne ja ma olin amazed, et ma olin võimeline midagi vastama ning rääkima stiilis "jaajaa tema on öelnud seda", "aga mis sa tema sellest raamatust arvasid", "no ma ei tea, see polnud eriti hästi argumenteeritud", "sa arvasid ka seda?" jne. asja nõme külg on see, et ma enam ei mäleta, mida me täpselt rääkisime, aga oh well. mul on mingid mäluprobleemid, ma arvan, et mu aju disc on full. igatahes, he made me feel clever. aga see kestis kuni laupäevani kui ma pidin esseed kirjutama.

hmm... mul võiks olla midagi kohutavalt põnevat, mida rääkida, sest ma ei tea millal jälle mul vaba aega, aga vot vist ei ole. noh mingeid igapäevaseid vingumisi ja tobedusi on, aga sel pole vist mõtet.

PS ma elan pidevas hirmus, et ma saan swine flu. kõigil on. ok mitte kõigil aga viiel mu tuttaval ja maya on ka nüüd haige, aga ma ei tea milles. anyway, if we never see again, sad. tegelikult mul poleks mingi kahe vaba nädala vastu midagi. kõik kadestavad swineflulaseid.

soundtrack postile: Glenn Milleri In The Mood

Saturday, October 10, 2009

Cambridge Vol 2

Nii. Sorry-sorry, et ma pole siia varem midagi arukat kirjutanud, aga midagi arukat pole juhtunud. Esimene nädal on läbi. See oli tunduvalt chillaxim kui eelmine aasta, sest esimesel aastal kõik freshersid püüavad alguses olla kõigiga jube meeldivad, sest maybe on JUST see keegi su uus best friend, aga nüüd on kõigil nii savi. See on tore. Aga noh baaris on nüüd veits imelik käia, sest seal on kõik mingid uued ja imelikud, ja see seletab, miks eelmine aasta seal eriti teise aasta omi polnud. Oh what can you do.
Geograaflasi on 4. uut, I mean. Kaks inglise tüdrukut ja kaks aasta poissi, because they come in duo. Nad tunduvad väga toredad, to be honest, aga kuna neid on tassitud igale poole ja väntsutatud terve nädal, siis mul pole olnud eriti aega nendega chattida. Üks on Harriet, või Hattie -ma ei tea miks-, noh ta tundub ok, siis on Lucy, kes on Liverpoolist, ning ta tundub väga tore, siis on Menghan, kes tahab, et teda Alexiks kutsutaks, ja ta tundus ka tore ning siis on Conrad, kes on Singapurist ja pidi juba Cambridge kaks aastat tagasi tulema, kuid apparently on seal riigis kaheaastane sõjaväekohustus ja noh...ta käitub nagu keegi, kes on läbitud kaheaastase sõjaväekohustuse. Ehk siis ma olen üpris rahul nende uutega.
Kool, ehk siis nagu loengud ja supervisionid, algasid sel neljapäeval. Unimpressed. Või noh mul oli neljapäev üks loeng, Culture & Society, ja see on mu absoluutse lemmiku loenguseeria, kuid nagu mitte midagi ei saa aru. Järeldus sellest loengust oli, et teooriad on toredad, aga tegelikult ei ole ka, aga Jim Duncanile meeldivad teooriad natuke rohkem kui teooriavabadus ja seetõttu meile kõigile peavad teooriad meeldima. Jimmy on mu lemmik. Nii, ja siis ma tegin midagi absoluutselt jaburat ja panin end kirja mingi remote sensing ja satelliitjama projekti (miks?), mis jälgib taimkatte muutust Lääne-Madagaskaris, sest see on just see, mis mind huvitab! Ei noh... me peame tegema kolm projekti sel aastal, eks ole, ja siis üks on see arengugeograafia asi Marokos Atlase mägedes, siis mingi intervjuu-skillide jama, sest intervjuu-skillid on mulle eluliselt vajalikud ( can you spell just glitter luuuust, okok kidding) ja siis oli mingi arhiivinduse option ka, aga see oli juba eelmine aasta nii tapvalt igav ja ma mõtlesin, et suren ära kui selle valin. Seega nüüd ma olen taimkattemuutuste spetsialist, anna mulle satelliitpilt ja ma teen sellega trikke. Tegelikult mulle isegi meeldis see satelliitide asi eelmisel aastal. Aga kui kooliteemadel edasi vinguda, sest see on see, mida ma kõige paremini teen, siis ma pean ütlema, et ma pole kindel arengugeograafia paperis. Ma ikka mõtlen, et ehk peaksin majandust tegema. Niiiiiii keeruline. JA KÕIGE LÕPUKS. seee ei ole võimalik, aga sel aastal on reading listid veel pikemad. Kuidas see on võimalik? Seega... ma olen viimased 4 päeva lugenud liiga palju raamatuid sellest, kus 19.sajandi lõpus NY and Londoni seksuaalvähemustel meeldis hängida. Tean kõiki klubisid.
Aga kool kooliks. Sel aastal elan ma Grasshopper Lodges. Mul on köök! Woop! Ma olen väga excited, sest ma täna küpsetasin esimest korda, and dare I say, this is one good quiche. Niisiis, tegin Kana-brokkoli quiche, muy buen/muy bien/ükskõik-kuidas-see-kirjutatakse! Veeel...amm.. noh see tuba on suurem kui ma julgesin oodata ja very cozy, aga see koht asub pärapõrgus. Ja kogu nõmeduse tipuks, Cambridges on praegu kõik rattad välja müüdud. wtf. Ja siis ma olen terve nädala kõndinud miljon sammu ja mu jalad on surnud. Ma käisin ja ostsin Londonist(aa, ma käisin Londonis ka) tennised ja need ka hõõruvad. Life sucks. Aga quiche on hea.
Ja siis ma otsustasin, et olen hullult aktiivne, mis lõppes sellega, et mul on esimese nädala lõpuks megakurnatus. Ma ühinesin Unioniga, mis on snobby väitlussociety. ma muidugi ei väitle, no way, jose. Aga seal saab kuulamas käia. Esimese põhiväitluse teema oli "This House Believes We'd Be Better Off If Women Ruled The World", kus väitlejateks olid mingid poliitikud, ja entrepreneurid ja muud loomad. UK Cosmopolitani peatoimetaja oli küll dumdum. Ja üks neist poliitikutest...ma täpset nime ei mäleta...aga eesnimi oli Edwina (palju õnne talle) oli major õelushunnik. Ta mu uus lemmik. Lisaks põhiväitlusele on iga nädal õpilaste väitlus. Igatahes...see unioniga ühinemine maksis sel nädalal 115 naela, muidu kallim, aga I guess, et see on seda väärt. Loodetavasti. Ja siis olen tegelenud mingite muude asjadega ka, aga sellest ei räägi enne, kui kõik kindel.


Aga nüüd ma lähen mingile magistrantide peole, mis downstairs. Ma ei tea miks. Ma tegin oma toast ja quichest pilti ka, aga mu kaamera suri hetkel ära. Kunagi näete. Heihopstitohmanid.

PS mind on kogu pärastlõuna üks eriti nõme ja rumal nali lõbustanud, aga ma teile ei räägi.

Friday, June 5, 2009

woop!

Maikuus:
human contact -> overrated
sunshine -> overrated
oxygen -> overrated
sleeping -> overrated
aga nüüd on suvi ja tore.
mmmsuvi.
lõpuks on eksamid läbi ja nüüd on pingelangus ja jube imelik. ma tegelen pingsalt uute probleemide väljamõtlemisega. kuigi mul said eksamid läbi alles teisipäev, on mul tunne nagu see oleks olnud sada aastat tagasi. kolmapäeva ma lihtsalt molutasin, eile käisin londonis ja täna olin hästi kultuurne ja käisin Fitzwilliami muuseumis kunsti vaatamas.
Londonis oli tore, sest seal on poed aga muidu mul oli eile mingi major šokk. Ma ei ole kunagi viitsinud väga süveneda elusse Londonis ja ma alati sattun a) kus poed on b) kus turistikad asjad on. Ma käisin seekord bussiga Londonis ja siis see sõitis hästi kahtlastest rajoonidest läbi. Ma olen enne ka ghettosid näinud, aga ma olen kuidagi alati mõelnud, et London on superäge, aga nüüd nagu hakkab kohale jõudma, et majority seal elab väga halbades oludes ja isegi seal on kallis. Ja siis ma mõtlesin sellele, et hästi palju eestlasi läheb Londonisse ja ma sügavalt kahtlen, et nad kõik on piisavalt rikkad, et elada kuskil eesti mõistes normaalsetes oludes. oh well. ma ei tea kas ma ise oleksin nõus nii. Aga Cambridges on väga mõnus, sest peaaegu terve linn on nagu muinasjutust. Keegi seletas mulle kunagi, et enamik tahab jääda igavesti ülikooli, et ei peaks ära minema a la Londoni. Oh well. aitab Londoni kallal vingumisest.
Aaa..see asi ka Londoni kohta. Mõtled, et seal on mingi 10 miljonit inimest ja seal ikka ei jookse tuttavatega kokku ja siis näen Siimu . whatever. Väga pettunud Londonis. Ma arvan, et lähen järgmine nädal veel sinna ja ootan paremat elamust.
nii mis veel. Fitzwilliamis oli päris äge, sest neil on meeletu kollektsioon Degas'i, Monet, Renoir'i, Pisarro't, Picasso't, Van Dyck'i, Rubens'it, Michelangelot jne. Nice. Ma vaatasin, et suur osa kuulus King's College'le . woop. ma võtan seda kui et nad kuuluvad mulle. Kuigi mulle majandustegelased ei meeldi (aa btw Londonis ma vaatasin Citys ka neid kontorirotte.. nende elu tundus erakordselt masendav samuti, nii et raha ei aita vist ka). Aga tore, et Keynes King'sis käis, sest seetõttu on meil kõik asjad. mm mm mm. Kahjuks oli terve muuseum mingeid nõmedaid lapsi täis, kes jooksid ja karjusid ja kommenteerisid Monet "Ma oskan ka paremini joonistada". Jube nõme. Kas nad kuskil internaatkoolis ei peaks olema?
ammmm. oeh ma ei tea. ma kirjutan seda blogisissekannet juba mingi 30 minutit (vahedega) ja kohutavalt raske on midagi loogilist kirja panna. Ma ajan selle eksamite süüks, sest ma pidin kirjutama 15 eesti lõpukirjandi pikkust kirjandit 5 päeva jooksul, igaühe jaoks üks tund. Kohutav. Loodetavasti olukord paraneb. Mul on veel kaks nädalat siin ja siis tulen Eesti. beware. ciaociaociao

Friday, May 1, 2009

No Rachael, õppimine ja Maroko

Esimesed kaks nädalat on järjekordselt meeletult kiiresti läinud ja palju asju on juhtunud ka.

Esimene päev tagasi (aka20.aprill) oli üks meeletu katastroof. mental swine flu. anyway, lend läks eriti halvasti, sest mul millegi pärast viimased kolm korda lööb maandumisel meeletu valu...ei mitte kõrva, vaid silma. wtf. anyway. ma tulen alati lennukist välja täpselt sellise näoga, et suren kohe ära. see juba mu trademark. Teiseks...easyjet on lennuaegu muutnud, mis tähendab, et lennuk jõuab sinna öösel. ok mitte öösel, aga võrreldes varasemaga öösel. ja siis oli mingi ahv otsustanud Cambridge rongid ära jätta. Nii et ma pidin kohvritega, mis kaalusid umbes tonn, sada korda rongi vahetama. Seda ka, et mul on sel päeval palavik ja flu ja all that. Igatahes, Cambridge jõudmine oli juba täielik eneseületamine ja siis kui ma sinna jõudsin, siis muutus asi veel hullemaks, sest Rachael ütles, et ta läheb Cambridgest ära. Mul on siiani täpselt meeles, kuidas ta seda ütles, sest see oli cheesy Hollywoodi filmistseen: 'I think you should take a seat' wtf again. Igatahes, mu esimene mõte oli 'are you pregnant' ( mis, hiljem selgus, oli teiste esimene mõte ka olnud), aga ta ise väidab, et talle lihtsalt ei meeldinud Cambridge, et liiga raske ja liiga suur konkurents igas asjas ja blablabla. Tüüpiline. 'I'm pregnant' oleks põnevam olnud. Esimene nädal oli seetõttu seotud sellega ja siis Rachael läkski ära. See oli väga kurb. Eriti praegu, sest kõik niigi nii stressed out ja Rachael oli alati superpositiivne, mistõttu tuligi see täieliku üllatusena. Nõme, but what can you do...
Aga muidu on siin elu peamiselt õppimine. ja kui ei õpi, siis mõtlemine sellest, et peaks õppima. Eksamid on hirmsad ja veel hirmsamad on supervisorite laused nagu "Don't worry, you don't have to revise tooo much. Remember, it is your first year and results don't really count... So 13-14 hours a day should be fine" wtf jälle. Me ei taha seda kuulda, me tahame kuulda, et 2,3, maybe kuni 6 tundi on hea. Mitte 13. Nõme, but what can you do...
Mis veel...hmmm... aa vahepeal oli Amnesty Internationali mingi fashion show. Mis oli o.k. Sam Roddick ja Lily Cole rääkisid seal. Lily Cole ei ole hea speaker. Sam Roddicki kõne oli aga super. Mis veel...hmm... siin on praegu kohutavalt heategevuse asju. Seesama moeshow oli peamiselt Kongo olukorrast rääkimiseks ja siis eco- asjade promomiseks, of course. Eile oli King'sis mingi kontsert Sri Lanka toetuseks ja homme on St. John'sis Global Poverty launch, see on mingi Austraalia asi, aga ma pole väga süvenenud. Aga ma lähen sinna launchile selleks, et St John'si seest näha, sest nad ainuke ebameeldiv college, kes ei lase inimesi sisse.
Mis veel..hmm.. ma käisin arsti juures, kus see arst otsustas, et mul on migreen. misasjjaaa. ma ütlesin talle 'i have a cold' 'you have a migraine'. miasjjja. midaiganes. ja asja tegi kahtlasemaks see, et see mu perearst nägi välja täpselt nagu Bilbo Baggins.või noh see näitleja. See näitleja oli seal Jack the Ripperi filmis ka. mängis mingit arsti, kes oli tegelikult Jack the Ripper. hmmmmm....

Aaa. aga mu nädala highlight on see, et valiti, kes kuhu field tripile järgmine aasta läheb ja ma sain Marokosse. woop. Ise peab selle eest maksma 150 naela. mis on vähe. reisi eest Marokosse. woop. Mulle meeldib, et Cambridge ülikoolil on raha, et maksta meile asju kinni. Aa..eile käisin ma mingis metsas field tripil. Vihkan füüsilist geograafiat. Ma pidin mingeid lolle mullaprofiile tegema, mis tähendas, et ma pidin mingi metalljura maasse saama ja siis välja tõmbama ja see oli niiiiiiiiiiiii raske. Ma tegin seda Kristaga koos, kes on Murray Edwardsist ja ta sõuab. Ja tema ei jaksanud neid välja tõmmata. See oli kohutav. Ma olen üleni sinikaid täis. Ja meie juhendaja oli mingi totakas noor ameerika mees, kes küsis meilt küsimusi a la "Do you know what soil is?" wtf 4 korda.

Igatahes. ma olen stressed out. ja ma kulutasin u 20 minutit väärtuslikku õppimisaega selle kirjutamiseks. õudne. I shall not sleep anymore.
Kevadine King's:

PS mul oli superivision selle kassiga jälle. I love Mr Pebbles. Suva, mis see supervisor räägib, ma istun ja paitan lihtsalt Mr Pebblesit, Sidney Sussex college ametlikku kassi.

PPS Beth, üks sõbrants Emmanuelist, ütles, et ta tunneb ühte kellel UKs swine flu. õkõu. ma olen next.

Friday, March 6, 2009

Jõuline Mürsk Oksendamine ja muud Cambridge trendid

Ma olen olnud mind-numbingly laisk ja pole kirjutanud ja nüüd nii palju asju, millest kirjutada ja ma ei viitsi nii.
Ok. Ma alustan tänasest päevast. Täna mul oli supervision. Environmental philosophy. Õudne. Ma arvan, et kõik -ismid tuleb ära keelata. Kuskil istub mingi kuri inimene ja mõtleb neid -isme välja ja ajab lihtsalt lolli juttu. See on hämmastav, et saab kirjutada u 23423424 raamatut selle kohta kas global change aka kliimasoojenemine toimub või on see lihtsalt ühiskonna poolt tekitatud idee. social construction. See on hästi huvitav KUNI argumendid lähevad lihtsalt nii rumalaks, aka globaalseid muutusi ei toimu, sest inimene manipuleerib loodusega ja seetõttu on arusaam loodusest ühiskondlik konstruktsioon. näiteks, modernsed kanad on ühikondliku kontruktsiooni materialisatsioon, sest kanad on tänapäeval pumped up atleetvõimleja-kanad ja nad pole enam päris kanad, päriskanasid ei eksisteeri enam. Loodust ei eksisteeri enam. ühiskondlik konstruktsioon. kui see on ühiskondlik konstruktsioon, siis see ei ole universaalne ja reaalne. globaalne muutus realiseerub ainult meie ajus ja mitte reaalsuses. samuti, globaalne muutus ja ohud eksisteerivad ainult ühiskonnaga koos, sest kui ühiskonda pole, siis pole see muutus ega oht. EHK kliimasoojenemist ei toimu. Ja siis tuleb George Bush ja teeb oma järeldused.
Igatahes. selliseid raamatuid. erinevate argumentidega on mustmiljon. ja seetõttu on mustmiljon ismi.
ism ism ism ism
Niii. mis veel.Järgmine nädal on viimane nädal ja siis vaheaeg ja siis tuleb Agle külla ja ma lähen Londoni. Ajee. Tahaks juba Londonis olla.Cambridge on tore ja nunnu, aga ta on pisike koht ja oma colleges oled nagu mingis mullis, mis muudab selle ruttu tüütuks. Aga noh siin on nii palju õppida konstantselt ja seetõttu vist ei pane tähele. See term on niiiii ruttu läinud. mul on ausalt ka tunne, et ma olin alles u 2 nädalat tagasi eestis. õudne. kui ma nüüd mõtlen eksamitele, siis ma jään haigeks.
AAA . üks asi mis on juhutunud. Apparently levib Cambridges viirus nimega: winter vomiting disease, mille tunnus on forceful projectile vomiting. kui esimene kiri selle kohta tuli, siis ma mõtlesin, et keegi teeb lolli nalja. a la istud loengus ja siis keegi su selja taga algab (ma vaatasin just online dictionary. eesti inglise. see liiga naljakas. sest seal nii halvad tõlked, aga selle tõlge oleks) jõuline mürsk (wtf?) oksendamine. ( oh bless you eesti tõlkijad). Apparently, üle saja inimese Sidney Sussex College on selle viiruse saanud. Ma ei kujuta ette kui ebameeldiv see oleks kui su koridoris toimuks konstantne mürsk-oksendamine. Aga see on eriti kergesti leviv. oh well.
nii mis veel. aaa ballot. ma olen umbes viimane. ballot on mingi list, et mitmendana saad oma tuba valida järgmiseks aastaks. ehk. järgmine aasta ma elan riidekapis või sahtlis, sest kõik normaalsed toad on võetud. ma korrutan endale iga päev, et siis vähemalt kolmandaks aastaks ( sest ballot pööratakse ümber) saan supertoa a la Cami jõe ääres ja selline vanaaegne tuba. Nagu filmides kujutakse Cambridge. mm mm mm. aga järgmine aasta elan ma sahtlis. Teine ballot tuleb ka. Aga mu teaduskonnas. See seoses sellega, et kuhu ma saan minna fieldtripile järgmine aasta. Ma tahan minna Marokosse või Prantsuse Rivierale. Tõenäoliselt Prantsusmaale. Maroko muidugi ägedam, aga see teema pole nii huvitav. That's why I love Geography at Cambridge. me saame reisida, reisida, reisida. odavalt, sest nad maksavad osa kinni. Dissertationi peame ka tegema välismaal.
I heart Cambridge.
Ok.xx

Monday, February 2, 2009

Lumi!

Eile õhtul hakkas siin lund sadama. Ma olin väga pessimistlik nende ennustuste suhtes, mis lubasid lund, sest siin alati lubab lund, aga kunagi ei saja. Tegelikult ma pole väga excited selle lume üle ka, sest ka siinne lumi on märg, külm ja ebameeldiv. Aga inglased on pöördes ning teevad lumeingleid ja lõunamaalased istuvad joovastunult kuskil ja söövad lund. Väidetavalt pole nii palju lund siin sadanud 20 aastat ja seetõttu vist arusaadav. Praegu oli just back lawnil lumesõda, mis oli quite entertaining, aga see lumekiht on ikkagi piinlikult õhuke, ja siin on nii soe, et see sulab mingi sekundiga nagunii ära ja varsti on seetõttu üleujutus or smth. tüüpiline.Täna on siin kõik koolid kinni ja meil jäi ka enamik loenguid ära, ainult mingi loeng remote sensingu kohta toimus ja sinna saabus professor suusakeppide ja räätsadega, sest ta töötab Scott Polar Research Institute. Edu neile Antarktikas.

Vaade minu toast

Aga anyyyyway, selle sama professori juurde tagasi tulles. Ta õpetab meile satelliitpiltide ja remote sensing jama aga ta on mu uus lemmik. Ta kannab kogu aeg (v.a. täna, sest täna oli ta riietatud eskimoks) mingeid naljakaid britilikke jahiülikondi ja seda Sherlock Holmesi mütsi ja siiani on meie satelliidi pildid olnud a) Põhja-Korea tuumaelektrijaamadest b) mingitest kahtlastest Venemaa (sõjaväe) baasidest ja lennujaamadest. Kui keegi küsis, et miks me peame analüüsima top-secret asju, siis ta ütles, et UK teeb ainult sellistest asjadest pilte ja saadab siis Cambridge analüüsida ... aka sel ajal kui me uurime taimkatet, uurib ta põnevamaid asju. Taimkattega pole Venemaal kõik korras.

Niii..mis veel amm eelmine nädal oli šoti formal ja me sõime haggisit. Ma olin väga pettunud, sest alati kõik räägivad kui rõve see on ja see maitses täpselt nagu verivorst pasteediga, i feel so insulted. Aga see haggis on nii kohutavalt suur, et keegi ei suuda seda ära süüa ja täielik toiduraiskamine. Ma teen ettepaneku saata haggis aafrika nälgivatele lastele. Ja lund joogiks.


Muidu pole midagi eriti juhtunud, sest eelmised kaks nädalat olid ajuvabad, sest liiga palju esseesid korraga. Järgmised esseed on rassist ning haigustest India näitel ja siis the crisis of masculinity. woop. see on küll Eesti va ossiculture centre näitel.

Monday, January 26, 2009

Cambridge 800 umbes kaks nädalat too late

Mul pole kahjuks olnud üldse aega siia kirjutada and all that jazz, ja praegu kirjutan ka ainult seetõttu, et ma ei peaks lugema sustainable developmentist. See keskkonnaasi ei sobi ikka mulle absoluutselt. Cambridge on tekitanud täieliku tülgastuse selle vastu ja nüüd mul täiesti ükskõik kliimasoojenemisest ja sea level rise'st jnejne Samamoodi on selle jama õppimine süvendanud tülgastust füüsika vastu, aga olgem ausad, it was always there. Ja Cambridge ülikoolis õpetatakse, et reaalained on kõige kurja juur: matemaatilised majandusteooriad on majanduse katastroofini viinud, sest arvutused ei näita, mis turgudel ja ühiskonnas tegelikult toimub; füüsikat ja keemiat edendatakse ainult relvatööstuse jaoks ning see bad; siis bioloogia-uuringud/keemia on viinud uute haiguste tekkeni ja muu jamani. Anyway. Reaalained on halvad. Samas see on huvitav, sest Cambridge on alati reaalainetes kõige tugevam olnud.

Aga samas mulle ajaloo ja poliitika ja majanduse paperid meeldivad väga. üllatavalt.

Nii. Aga ma ei hakkanud rääkima sellest. Sel aastal on Cambridge 800 juubel ja seetõttu on siin igasuguseid imelikke asju, aga õnneks pole kellegi üliõpilastest aega sinna minna. Mingi nädalavahetus, ma arvan et kaks nädalat tagasi, näidati Senate House'le pilte sellest, mida Cambridge on avastanud, leiutanud, loonud ja mis ta roll on maailmas. Vähemalt meile öeldi, et see kujutab asju "what Cambridge has achieved in 800 years/ Cambridge's legacy."

Ma ei uploadi neide pilte suuremalt aga noh ma ütlen, mis seal maja peal on.

Mingid inglisekeelsed ürikud. Obviously, Cambridge leiutas inglise keele.

Mingid araabiakeelsed asjad. Noh, järelikult leiutas Cambridge araabia keele ka.

Üliõpilased. Obviously, Cambridge oli esimese tõsiseltvõetav ülikool.


Ma pole päris kindel, mis need on. Ma arvan, et need on jõulukuuse kaunistused.


Keegi ratsutab põrnika seljas. Nii et ma arvan, et see on midagi vaimuhaigustega seotut.


Cambridge leiutas martini.


Ja loomulikult leiutas Cambridge universumi.
That's it. Noh seal oli muid asju ka, aga need on kõige olulisemad.

Wednesday, January 14, 2009

gaza ja heategevus ja nõmedad mockid

Ma ei oska ega viitsi kirjutada praegu teemal: tagasi Cambridges. Siin pole midagi väga põnevat juhtunud ja inimesed on kõik kuskil peidus. Levib jutt, et kõik on tagasi, aga baar on tühi, raamatukogu on tühi, linn on tühi. Aga see pole oluline. mis veel... esimene asi, mis mind Inglismaal ootas oli vihm, vihm, vihm ja taksos tuli raadiost: "It is a new day in England. 300 people have been laid-off in..... and 200 in.... and ....". noh. polnud tore.
Ma otsustasin, et sel termil käin ma rohkem igasugustel seminar/screening-type üritustel. Täna oli King'sis The GAZA Crisis: Past, Present and Future, kus näidati paari aasta tagust filmi Occupation 101: Voice of the Silenced Majority. Kui keegi selle kuskilt leiab, siis soovitan. Igatahes on kogu see Gaza asi väga kurb ja ma ei hakka sellest siin pikemalt seletama, sest ma eeldan, et inimesed oskavad lehti lugeda ja internetti kasutada ja soovi korral leiavad ise selle kohta infot, aga igatahes see film pani mind mõtlema eestlaste ja venelaste küsimusele. Ma ei hakka siin pikemalt oma mõtteid kirja panema, sest ma kunagi ei viitsi teiste heietusi lugeda, aga ütlen lihtsalt seda, et eestlased peaksid aru saama, et probleem Eestis on meie poolt põhjustatud ka ja mitte vabandada kõike selle okupatsiooniasjaga. Sellest on juba (tänapäeva maailma kiirust arvestades) kaua aega möödas.
Amm..mis veel... aa.. Seal käis rääkimas ka Interpali chairman Ibrahim Hewitt rääkimas ja see tegi olukorra veel kurvemaks. Neile kes ei tea midagi Interpalist (ehk ma arvan vähemalt 90%-le), see on organisatsioon, mis abistab palestiinlasi ja mille Bush 2003?2004? kuulutas "terrorismi toetavaks organisatsiooniks", aga noh kehtib põhimõte... kui Bush seda ütles, ju see on siis complete opposite. Igatahes... see üritus oli esimene, kus ma inimesi nägin ja oli väga üllatav kui palju inimesi seda vaatama tuli... algse ühe screeningu asemel toimus kolm ja mingi päev plaanivad nad seda korrata.
Inimesed peaksid ise tunda rohkem huvi maailmas toimuva vastu. Sellest piisab. Ja maailmas toimuv ei ole see, mida no näiteks AK või mingi uudistesaade kajastab. Euroopa meedia ja Ameerika meedia ja noh igasugune meedia on biased ja et õiget pilti saada tuleb saada infot võimalikult paljudest erinevatest allikatest. Aaa ja üks asi veel. Ma tean, et on majanduskriis and all that ja inimesed virisevad, aga tegelikult ju Eestis (või noh vähemalt kõigil mu tuttavatel) pole nii õudne kui paljudes teistes kohtades maailmas ja (eriti praegu) heategevusorganisatsioonid vajavad toetust. Eestis ei ole sellist traditsiooni, aga ma arvan, et inimesed peaksid rohkem heategevuse vastu huvi tundma, sest it makes a difference.
OK aitab nüüd sellest. I'm sure, et pooled lugesid neid lõike põhimõttega skip,skip, skip.
Mis veel... ammm noh esmaspäeva õhtul käisin Slumdog Millionaire vaatamas, mis võitis samal päeval Golden Globe parima filmi. Väga hea oli. soovitan. Ja noh muidu ma tegelen õppimisega, sest ... väga muid võimalusi ei ole. Selgus, et teistes collegetes ja osa ainetel King'sis on mockid. Jõle. Ma ei suudaks praegu küll kirjutada mocki. Fee, kes õpib New Hallis, ütles, et ta kirjutas 3 tunniga umbes 17 lehekülge ja ma arvan, et ma sureks lihtsalt ära ja ei oskaks ühtegi lauset inglise keeles moodustada. Tahaksin, et ma oleksin keeltes andekas, aga ma ei ole. Damn keeled. Homme oleks muidu esimene loeng, aga ma ei saa minna, sest mul on samal ajal supervision õela,vastiku jne supervisoriga. ebameeldiv.
noh. see on suht sisutu post, aga midagi muud ei ole siin tõesti juhtunud.