Monday, February 15, 2010

My new home

ahhh so exciting, just käisin valisin endale järgmiseks aastakse toa ja see jõe kohal ja kõige vanemas osas colleges. Score. aaa ja see on võrreldes teiste tubadega Bodley's odav ka. Muudel term 1700 naela, see 1100 naela. Score, bestest tuba colleges. Juhhei. so excited, et kallasin endale apelsinimahla peale. Mul teisel küljel Bay window, või see väljaulatuv osa, kus saab istuda ka..nagu need mis esimesed jõe kohal, aga need professorite toad. ahh good day.
I have an extremely bad day, kui rääkida oma lõputööst. brrr. Põhjustab närvivapustust ja see uncool, aga ma sain endale supervisori sellele, mis partly good, aga nüüd pean kuskilt raha saama. Kellelgi on üle 2000 naela? Ma koostasin öösel miinimumeelarvet (arvutasin metroopileteid ja toitu ja rongipileteid ja muud sellist jama, mis võttis üllatavalt kaua aega) ja minimaalselt mul vaja 1890 naela. see pole hea. ja see aasta on kõik reisifondid otsustanud, et neil on majanduskriis, niiiii närvivapustust tekitav.
Aga parematest asjadest... eelmine nädal käisin teisipäeval Londonis One Young World Summitil ja nägin/kohtusin igasuguseid cooliosid: Kofi Annan, Desmond Tutu, Bob Geldof, ...amm siis palju young leadereid all around the world ja palju inimesi, keda ma lihtsalt ei tea, kuna olen ohmoon, aga oleks hea teada. Majandusteadlasi, ministreid, ma ise ei näinud, aga talkid olid veel by John Kerry, Norra kuningas jne. Lauren Bush...või Bushi niece ...ei oska kontsadega kõndida. Just saying, see oli nii naljakas. Oh bless her. Käisin seal Global Poverty Projecti asjus.. http://www.youtube.com/watch?v=gdIe2qSZJuQ Aga igatahes..supertore oli, ma otsustasin hakata global leaderiks... not.
Aga jaa, besides all that, lähen hulluks tööga ja jooksengi nüüd raamatukokku,
Stay cute.

Tuesday, January 19, 2010

The Top Dog

Howsa humankind!
Mul pole viimase nädala jooksul midagi erakordselt põnevat juhtunud (SURPRISE), nii et ma keskendun ebapõnevale.
niiii amm inglismaa. noh kindlasti peab midagi ilma kohta ütlema... lund ei ole ja saan käia õues kampsuni ja õhukese jakiga, me likes. ma ei saa aru kus siin inglismaal see lumi on. Londonist on kogu aeg pilte ja seal on megapalju (UK kohta) lund, aga samal ajal cambridges on troopika. või noh talvetroopika. Cambridge on Londonist umbes 80km kaugusel, kuidas see on võimalik? Minu teooria on see, et Cambridge teadlased on loonud mingi tehiskeskkonna, kus neil alati on soe ja tore. oh bubbles.
Ok that's that. Ilmast rääkimine on kohutavalt igav, aga see on muutunud mu põhiteemaks. Ma ei tea kas asi on selles, et ma hakkan vanaks jääma või mõjuvad inglased halvasti.
next topic. Sel nädalavahetusel lõpetati Cambridge 800nda juubeli aasta. Nüüd oleme 801 ja tähistame seda. Samal ajal ei saa ma aru sellest, et miks see aasta nüüd lõpetati? kas see 31 Dec 2009 ei oleks pidanud lõppema, est kindlat asutamiskuupäeva pole, lihtsalt aasta. ahh cambridge. meil on oma ajaarvamine nagunii. aaa, kas ma sellest olen rääkinud? vb olen, vb pole. aga Cambridges hakkab nädal neljapäeval. esmaspäev schmesmaspäev, see on nii proletariaatlik värk. Seetõttu ei häiri kedagi väga ka see, et siin tähistati aastavahetust pühapäeval. King'si, Senate House'i, Gonville&Caiuse ja Claire ammm seintele näidati valgus-/laserishow'd. Ma tegin pilti ka, aga need on Maya kaameras ja ta on selliste asjade uploadimisega veel aeglasem kui mina. Uskumatu. Kunagi näete. Järgmine aasta. Aga noh eelmine aasta oli ka valgusshow ja seal kujutati seda, mida Cambridge on 800 aastaga saavutanud. Selleaastase show teema oli see, et mida me saavutame tulevikus, aga sellest oli kohutavalt keeruline aru saada. No nt Kabelile näidati mingit üliveidrat 60'ndate psühhedeelilist (? ei oska kirjutada) mustrit. Siis King'si Front Lawnile tekitati õhku laseritega 3D maakera/gloobus ning tekst 'Transforming Tomorrow', muu jama oli ka, aga see kõige olulisem. Ma järeldan sellest seda, et me uimastame maailma erinevate drugidega ja siis vallutame maailma. woop.
Mis veel. Ma olen see nädal tegelenud liiga palju Global Poverty Projectiga, mis launchib veebruaris UK's. VÕIB-OLLA (aga suure tõenäosusega) saan veebruari alguses Desmond Tutuga kokku, megacool, ja siis Jeff Sachsiga, kes on tuntud majandusteadlane, if you don't know, ja siis Inconvenient Truthi (Al Gore kliimafilm) režissöööriga(kas see kirjutatakse nii? GOD, grammatika on nii keeruline), superkhuul. Miks ma küll imelike projektide ja organisatsioonidega varem ei liitunud...
Koolitööga seoses olen olnud megakasutu. Nii keeruline on keskenduda kuigi samal ajal olen nagu kogu aeg raamatukogus. Peaaegu. Mis viibki my järgmise topicuni. Ma avastasin UL-is oma uue lemmiksaali (see on hämmastav, aga ma leian iga kord seal uusi lugemissaale. kuidas see on võimalik). Commonwealthi saali. Igatahes, ma avastasin sealt mingid 16.sajandi ametlikud parlamendipaberid, kus on kirjas täpne kirjavahetus parlamendi ja nn 'maadeavastajate' aka koloniseerijate vahel. Ma olin (ja siiani olen) nii megaexcited. Major geek, aga see on nii põnev. Ma tahaksin, et mul oleks kunagi aega lihtsalt UL-i minna ning selle kogusid avastada. Maya teeb nt dissertationit renessansi (vist?) naisluuletajate kohta ning nt ühte raamatut on maailmas alles kõigest mõned eksemplarid ning ta sai seal neist ühte lugeda. so exciting. Mulle meeldivad asjad mida teistel pole. ahh cambridge...
aga aaaanyway, kirjutan jälle.....järgmine aasta...
Tsauki pläuki

PS aa on a much more serious note, täna oli mul loeng Social Darwinismi ja eugeenika kohta. See teema oli väga põnev selle hetkeni kuni ta ütles, et mingi 2-3 riigi hulgas, kes ENNE Natsi-Saksamaad hakati nn tõuarendust inimeste hulgas ning 'rassi hügieeni' ja puhtust ja muud sellist populariseerima oli ka Eesti. Miks sellest Eestis ei räägita? Vähemalt see seletab miks Eesti on senini vastik rassistlik paik (ausalt ka, kui ma veel kuulen kellegi suust väljendeid 'neeger', 'pilu', 'pede' jne siis ma lihtsalt keeldun nende inimestega suhtlemast, ja ma mõtlen seda tõsiselt, see ei ole naljakas ning no more 'eesti keeles pole neeger negatiivne väljend', on küll, ja kui te seda ei usu, siis minge ja harige ennast). Igatahes, I'm not impressed.
PPS aga tagasi toredamate asjade juurde ja selle juurde miks selline pealkiri. almost forgot. järgmine aasta võin ma võtta course, milles kästiletakse seda kuidas loodus ja kultuur on seotud ja muu selline jama. ahh siin on nt ühe lecture notes, mõtlesin, et näitan mida Cambridges õpitakse ;) Salastatud info. ja see ongi Cambridge saladus:
3. "Smack my bitch up". To what extent is the female association with dogs profound in constructing a gendered and sexualised class society?
The female association with dogs can be traced back to the time of the Picts, when virgins were sacrificed to the Dog God. These ceremonies represented the subordination of the feminine to animalistic, masculine, and canine dominance, and mark the beginnings of a trend which was to develop throughout the modern period. In contemporary society, the poetic engagement with such discourses is illustrated by Prodigy's 'Smack My Bitch Up', an eloquent and emotionally charged rendition of man's need for control over dogs, and therefore, over women. The play-on-words implied by 'Bitch' - the female of the dog, and the female more generally - cements the association of the female with the dog. .....

Sunday, November 15, 2009

Very long time, no hear

Mis on juhtunud ühe kuu jooksul: liiga palju, et mäletada ja liiga vähe midagi erilist, et sellest kirjutada. hmmm viimased paar nädalat on olnud supertrooper stressful, sest ma olen failure kui mängu tuleb time management. Miks ma pidin kõik supervisionid panema ühele hetkele ja miks ma mõtlesin, et see hea idee, sest siis termi lõpus lihtsam. ei ole. Aga esseed on mul kogu aeg problem ja seetõttu vingun hoopis oma lõputöö pärast.
Nii. lõputööd. Ma otsustasin, et kasutan seda blogi, et lihtsalt vent out, kuna lõputööd ja edasiõppimine tabuteemad. Kõigil on need konstantselt meelel, aga nende mainimine põhjustab mental breakdowni. Anyway, ma tean, et Eestis ei taha keegi mõelda lõputöödele enne viimast aastat, kuid siin ollakse selles osas märksa rangem ja kuna me peame tegelikku field researchi tegema ja raamatutest ei piisa ('selleks on esseed'), siis on see väga stressful. Aga näiteks eelmine...ammm reedel? jah..igatahes...meile öeldi, et meil on fieldworkiks research permitit vaja. Mis? Misasja? Miks seda nüüd öeldakse? Ja research permiti taotlemine võib eri riikides võtta aega kuni aasta, siis kogu year sai seetõttu infarkti. Selleks, et saada research permitit on vaja research questionit, full research plani, budgetit, ethical approvalit jne mille tekitamine võtab ise mitu kuud. nagu misasja.... ja kuna siin on esseed, siis mul pole olnud aega lugeda oma teemasse (mu koostatud reading list on u 120 raamatut..millest ma olen lugenud hetkel.....ühte) ja seetõttu ei saa isegi otsustada mida täpsemalt uurida. No algne idee on, et uuriksin mingit identity questionit seoses eesti kogukondadega kuskil USAs, aga nüüd ma ei tea, sest korduvalt on mulle nüüd öeldud kui jabur ja nõme see mõte oleks. ja kusjuures mitte siitpoolt vaid Eestist. Misiganes. Nüüd sellest lisafrustration, sest see tekitab tunde, et ma pean kõik uuesti alustama, aga mul pole selleks aega ja ARGH. frustration. noh muidugi ma ei tea kas ma ise ka tahan seda teha, sest ma olen nüüd selle termi jooksul aina enam saanud aru, et see on ikka väga unlikely, et ma Eestisse tagasi tulen ja siis ma ei tea mis sellega teha.

And that leads to my other frustration... mida ma edasi teen? nii...kui ma tahan head töökohta, siis ma pean hakkama kandideerima...kohe ja kui ma tahan saada heasse ülikooli doktoriõppesse, pean ka kandideerima...kohe. Kes leiutas selle süsteemi, et rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja firmadesse peab kandideerima u 1.5 aastat ette? Ja siis umbes viimases intervjuuvoorus kukud välja... Ja miks on heades ülikoolides absurdnõudmised? Ma olen vaadanud USA ülikoole ja siis nt Harvardi mingi International relations/regional studies asjad nõuavad, et ma räägiksin vabalt lisaks inglise keelele saksa, hispaania või prantsuse (2 neist) ja araabia või hiina keelt. sest kõik räägivad vabalt kas araabia või hiina keelt. Aga noh ma arvan, et ma kaldun sotsioloogia või antropoloogia poole nagunii. nii et selleks piisab, et ma järgmise 1.5 aasta jooksul omandan vabalt hispaania ja prantsuse keele AGA mu DoS ei anna mulle luba õppida lisaks ühtegi keelt, sest "you have no time for that". FRUSTRATING.

aga igatahes. need kaks asja võtavad kokku mu ajutegevuse eelmise kuu jooksul. Shuffle between those ideas ja natuke muud.

Mis vahepeal veel. Käisin Bloc Party kontsertil. Äge oli, aga veits scary, sest inimesed läksid hulluks ja ma ei saa aru miks tuleb naistele mõte panna stilettod sellisele kontsertile? nimelt kuna kogu kontsert oli mingi semi-kaklus ja siis mingi naine komistas kuidagi ja lõikas kontsaga haava mingi mehe jalga. Kuidas see on võimalik? Kingad on ikka mega-absurdseteks muutunud. Aga Bloc Party ja Kele on love.

Aa! Mulle tuleb kuninganna neljapäev külla. Mulle. või noh meie college'sse, sest me meeldime talle Cambridge collegetest kõige rohkem. Why should you choose Queen's college when you can choose King's? Aga see on jõle tüütu, sest meile saadeti kiri, et oh rõõmu, kuninganna tuleb külla AGA keegi ei tohi oma nägu ka näidata colleges. AGA mul on ju raamatukogu vaja. ja ma tahan kuningannat näha. Me vanad sõbrad temaga, sest kui ta Eestis käis kutsus ta mind endaga Lenna Kuurmat (või kuidasiganestanimikirjutatakse) vaatama. She must remember!

Ja lõpetuseks...ma tahaksin reisima minna. Ma olen terve nädalavahetuse lugenud Shanghaist. Tahan sinna. Miks on kõik mu tuttavad nõmedad ja ei taha reisida? või tahavad, aga kui nagu vaja minna, siis ei taha. It's not that expensive. Siin Cambridges käis üks suvel kuu aega Indias ja ütles, et elamine seal oli kuu aja jooksul u 200 naela mis on siis alla 4000 krooni. eks. ma ei oska enam arvutada. suva. lennupiletid, schemmupiletid.

olgu, be cute.
x

Monday, October 19, 2009

being verbally challenged - the story of my life

Ma alustan piltidega, sest nende nihutamine posti lõppu on nii tüütu. Palju random pilte. Mu toast. Mu vaatest. Kulinaariaelamused meie köögis. ja mu lehmad.









lõpuks olen ma esimeste esseedega ühele poole saanud. woop. aga miks on nii, et selle hetkeni kuni ma midagi pean rääkima või kirja panema olen ma oh-how-clever, ja siis tuleb välja ainult mingi hardcore jama. ma süüdistan selles liigset informatsiooni ja edaspidi keskendun ainult ühele seisukohale, dogmaatiliselt, ja ignoreerin kõiki muid. ja siis saab minust poliitik. anyway, käisin just vaatamas seda lily cole uut filmi, dr parnassus something something - see, kus heath ledger, johnny depp, jude law etc kõik ka on ...igatahes...wow.. kui ühe filmi kohta võib öelda 'special' siis that's the one. kui see film läbi sai, siis kogu saal oli vait ja kõigil oli see wtf nägu. no ma ei tea. ma ei saa aru kas see oli kõik geniaalsem film, mida ma olen eales näinud, või kõige suurem ajuvabadus ja rämps, mis ever loodud. ma lugesin mingit review'd, mis kirjeldas seda filmi kui "alice in wonderland on acid" ja ausalt ka paremat kirjeldust vist ei saa välja mõelda. anyway, sellel jutul ei ole tegelikult mingit erilist mõtet või mingit eesmärki; mõtlesin lihtsalt seda mainida. aga noh seal oli heath ledger, johnny depp ja jude law ja mingi näitleja, kelle nime ma ei tea, aga kes looked nice. ah misiganes, ma olen hetkel erakordselt confused. ja ma süüdistan selles seda filmi.

ok, moving on. viimase nädala olen veetnud isoleeritult oma toas koos saja raamatuga. sellest pole teab kui põnev rääkida. kui keegi soovib raamatute review'd, siis selleks on internet, aga neljapäev käisin ma Terry Eagletoni unionis kuulamas. kes ei tea terry eagletoni, selleks on ka internet. anyway, ta rääkis oma uuest raamatust ja siis usust ja teadusest ja misiganes asjadest veel, aga see pole oluline. oeh, ma juba tunnen, et see lugu feilib täpselt samamoodi nagu see parnassuse möla, AGA sel korral on jutul point ka. ANYWAY, peale seda talki rääkisin ma jumala pikalt, (jumala pikalt on 10min) temaga unioni baaris elu diipidel probleemidel ja ida-euroopast ja see oli mu nädala highlight, sest ta on..noh..kuulus teadusringkondades ja intelligentne ja ma olin amazed, et ma olin võimeline midagi vastama ning rääkima stiilis "jaajaa tema on öelnud seda", "aga mis sa tema sellest raamatust arvasid", "no ma ei tea, see polnud eriti hästi argumenteeritud", "sa arvasid ka seda?" jne. asja nõme külg on see, et ma enam ei mäleta, mida me täpselt rääkisime, aga oh well. mul on mingid mäluprobleemid, ma arvan, et mu aju disc on full. igatahes, he made me feel clever. aga see kestis kuni laupäevani kui ma pidin esseed kirjutama.

hmm... mul võiks olla midagi kohutavalt põnevat, mida rääkida, sest ma ei tea millal jälle mul vaba aega, aga vot vist ei ole. noh mingeid igapäevaseid vingumisi ja tobedusi on, aga sel pole vist mõtet.

PS ma elan pidevas hirmus, et ma saan swine flu. kõigil on. ok mitte kõigil aga viiel mu tuttaval ja maya on ka nüüd haige, aga ma ei tea milles. anyway, if we never see again, sad. tegelikult mul poleks mingi kahe vaba nädala vastu midagi. kõik kadestavad swineflulaseid.

soundtrack postile: Glenn Milleri In The Mood

Saturday, October 10, 2009

Cambridge Vol 2

Nii. Sorry-sorry, et ma pole siia varem midagi arukat kirjutanud, aga midagi arukat pole juhtunud. Esimene nädal on läbi. See oli tunduvalt chillaxim kui eelmine aasta, sest esimesel aastal kõik freshersid püüavad alguses olla kõigiga jube meeldivad, sest maybe on JUST see keegi su uus best friend, aga nüüd on kõigil nii savi. See on tore. Aga noh baaris on nüüd veits imelik käia, sest seal on kõik mingid uued ja imelikud, ja see seletab, miks eelmine aasta seal eriti teise aasta omi polnud. Oh what can you do.
Geograaflasi on 4. uut, I mean. Kaks inglise tüdrukut ja kaks aasta poissi, because they come in duo. Nad tunduvad väga toredad, to be honest, aga kuna neid on tassitud igale poole ja väntsutatud terve nädal, siis mul pole olnud eriti aega nendega chattida. Üks on Harriet, või Hattie -ma ei tea miks-, noh ta tundub ok, siis on Lucy, kes on Liverpoolist, ning ta tundub väga tore, siis on Menghan, kes tahab, et teda Alexiks kutsutaks, ja ta tundus ka tore ning siis on Conrad, kes on Singapurist ja pidi juba Cambridge kaks aastat tagasi tulema, kuid apparently on seal riigis kaheaastane sõjaväekohustus ja noh...ta käitub nagu keegi, kes on läbitud kaheaastase sõjaväekohustuse. Ehk siis ma olen üpris rahul nende uutega.
Kool, ehk siis nagu loengud ja supervisionid, algasid sel neljapäeval. Unimpressed. Või noh mul oli neljapäev üks loeng, Culture & Society, ja see on mu absoluutse lemmiku loenguseeria, kuid nagu mitte midagi ei saa aru. Järeldus sellest loengust oli, et teooriad on toredad, aga tegelikult ei ole ka, aga Jim Duncanile meeldivad teooriad natuke rohkem kui teooriavabadus ja seetõttu meile kõigile peavad teooriad meeldima. Jimmy on mu lemmik. Nii, ja siis ma tegin midagi absoluutselt jaburat ja panin end kirja mingi remote sensing ja satelliitjama projekti (miks?), mis jälgib taimkatte muutust Lääne-Madagaskaris, sest see on just see, mis mind huvitab! Ei noh... me peame tegema kolm projekti sel aastal, eks ole, ja siis üks on see arengugeograafia asi Marokos Atlase mägedes, siis mingi intervjuu-skillide jama, sest intervjuu-skillid on mulle eluliselt vajalikud ( can you spell just glitter luuuust, okok kidding) ja siis oli mingi arhiivinduse option ka, aga see oli juba eelmine aasta nii tapvalt igav ja ma mõtlesin, et suren ära kui selle valin. Seega nüüd ma olen taimkattemuutuste spetsialist, anna mulle satelliitpilt ja ma teen sellega trikke. Tegelikult mulle isegi meeldis see satelliitide asi eelmisel aastal. Aga kui kooliteemadel edasi vinguda, sest see on see, mida ma kõige paremini teen, siis ma pean ütlema, et ma pole kindel arengugeograafia paperis. Ma ikka mõtlen, et ehk peaksin majandust tegema. Niiiiiii keeruline. JA KÕIGE LÕPUKS. seee ei ole võimalik, aga sel aastal on reading listid veel pikemad. Kuidas see on võimalik? Seega... ma olen viimased 4 päeva lugenud liiga palju raamatuid sellest, kus 19.sajandi lõpus NY and Londoni seksuaalvähemustel meeldis hängida. Tean kõiki klubisid.
Aga kool kooliks. Sel aastal elan ma Grasshopper Lodges. Mul on köök! Woop! Ma olen väga excited, sest ma täna küpsetasin esimest korda, and dare I say, this is one good quiche. Niisiis, tegin Kana-brokkoli quiche, muy buen/muy bien/ükskõik-kuidas-see-kirjutatakse! Veeel...amm.. noh see tuba on suurem kui ma julgesin oodata ja very cozy, aga see koht asub pärapõrgus. Ja kogu nõmeduse tipuks, Cambridges on praegu kõik rattad välja müüdud. wtf. Ja siis ma olen terve nädala kõndinud miljon sammu ja mu jalad on surnud. Ma käisin ja ostsin Londonist(aa, ma käisin Londonis ka) tennised ja need ka hõõruvad. Life sucks. Aga quiche on hea.
Ja siis ma otsustasin, et olen hullult aktiivne, mis lõppes sellega, et mul on esimese nädala lõpuks megakurnatus. Ma ühinesin Unioniga, mis on snobby väitlussociety. ma muidugi ei väitle, no way, jose. Aga seal saab kuulamas käia. Esimese põhiväitluse teema oli "This House Believes We'd Be Better Off If Women Ruled The World", kus väitlejateks olid mingid poliitikud, ja entrepreneurid ja muud loomad. UK Cosmopolitani peatoimetaja oli küll dumdum. Ja üks neist poliitikutest...ma täpset nime ei mäleta...aga eesnimi oli Edwina (palju õnne talle) oli major õelushunnik. Ta mu uus lemmik. Lisaks põhiväitlusele on iga nädal õpilaste väitlus. Igatahes...see unioniga ühinemine maksis sel nädalal 115 naela, muidu kallim, aga I guess, et see on seda väärt. Loodetavasti. Ja siis olen tegelenud mingite muude asjadega ka, aga sellest ei räägi enne, kui kõik kindel.


Aga nüüd ma lähen mingile magistrantide peole, mis downstairs. Ma ei tea miks. Ma tegin oma toast ja quichest pilti ka, aga mu kaamera suri hetkel ära. Kunagi näete. Heihopstitohmanid.

PS mind on kogu pärastlõuna üks eriti nõme ja rumal nali lõbustanud, aga ma teile ei räägi.

Friday, June 5, 2009

woop!

Maikuus:
human contact -> overrated
sunshine -> overrated
oxygen -> overrated
sleeping -> overrated
aga nüüd on suvi ja tore.
mmmsuvi.
lõpuks on eksamid läbi ja nüüd on pingelangus ja jube imelik. ma tegelen pingsalt uute probleemide väljamõtlemisega. kuigi mul said eksamid läbi alles teisipäev, on mul tunne nagu see oleks olnud sada aastat tagasi. kolmapäeva ma lihtsalt molutasin, eile käisin londonis ja täna olin hästi kultuurne ja käisin Fitzwilliami muuseumis kunsti vaatamas.
Londonis oli tore, sest seal on poed aga muidu mul oli eile mingi major šokk. Ma ei ole kunagi viitsinud väga süveneda elusse Londonis ja ma alati sattun a) kus poed on b) kus turistikad asjad on. Ma käisin seekord bussiga Londonis ja siis see sõitis hästi kahtlastest rajoonidest läbi. Ma olen enne ka ghettosid näinud, aga ma olen kuidagi alati mõelnud, et London on superäge, aga nüüd nagu hakkab kohale jõudma, et majority seal elab väga halbades oludes ja isegi seal on kallis. Ja siis ma mõtlesin sellele, et hästi palju eestlasi läheb Londonisse ja ma sügavalt kahtlen, et nad kõik on piisavalt rikkad, et elada kuskil eesti mõistes normaalsetes oludes. oh well. ma ei tea kas ma ise oleksin nõus nii. Aga Cambridges on väga mõnus, sest peaaegu terve linn on nagu muinasjutust. Keegi seletas mulle kunagi, et enamik tahab jääda igavesti ülikooli, et ei peaks ära minema a la Londoni. Oh well. aitab Londoni kallal vingumisest.
Aaa..see asi ka Londoni kohta. Mõtled, et seal on mingi 10 miljonit inimest ja seal ikka ei jookse tuttavatega kokku ja siis näen Siimu . whatever. Väga pettunud Londonis. Ma arvan, et lähen järgmine nädal veel sinna ja ootan paremat elamust.
nii mis veel. Fitzwilliamis oli päris äge, sest neil on meeletu kollektsioon Degas'i, Monet, Renoir'i, Pisarro't, Picasso't, Van Dyck'i, Rubens'it, Michelangelot jne. Nice. Ma vaatasin, et suur osa kuulus King's College'le . woop. ma võtan seda kui et nad kuuluvad mulle. Kuigi mulle majandustegelased ei meeldi (aa btw Londonis ma vaatasin Citys ka neid kontorirotte.. nende elu tundus erakordselt masendav samuti, nii et raha ei aita vist ka). Aga tore, et Keynes King'sis käis, sest seetõttu on meil kõik asjad. mm mm mm. Kahjuks oli terve muuseum mingeid nõmedaid lapsi täis, kes jooksid ja karjusid ja kommenteerisid Monet "Ma oskan ka paremini joonistada". Jube nõme. Kas nad kuskil internaatkoolis ei peaks olema?
ammmm. oeh ma ei tea. ma kirjutan seda blogisissekannet juba mingi 30 minutit (vahedega) ja kohutavalt raske on midagi loogilist kirja panna. Ma ajan selle eksamite süüks, sest ma pidin kirjutama 15 eesti lõpukirjandi pikkust kirjandit 5 päeva jooksul, igaühe jaoks üks tund. Kohutav. Loodetavasti olukord paraneb. Mul on veel kaks nädalat siin ja siis tulen Eesti. beware. ciaociaociao

Friday, May 1, 2009

No Rachael, õppimine ja Maroko

Esimesed kaks nädalat on järjekordselt meeletult kiiresti läinud ja palju asju on juhtunud ka.

Esimene päev tagasi (aka20.aprill) oli üks meeletu katastroof. mental swine flu. anyway, lend läks eriti halvasti, sest mul millegi pärast viimased kolm korda lööb maandumisel meeletu valu...ei mitte kõrva, vaid silma. wtf. anyway. ma tulen alati lennukist välja täpselt sellise näoga, et suren kohe ära. see juba mu trademark. Teiseks...easyjet on lennuaegu muutnud, mis tähendab, et lennuk jõuab sinna öösel. ok mitte öösel, aga võrreldes varasemaga öösel. ja siis oli mingi ahv otsustanud Cambridge rongid ära jätta. Nii et ma pidin kohvritega, mis kaalusid umbes tonn, sada korda rongi vahetama. Seda ka, et mul on sel päeval palavik ja flu ja all that. Igatahes, Cambridge jõudmine oli juba täielik eneseületamine ja siis kui ma sinna jõudsin, siis muutus asi veel hullemaks, sest Rachael ütles, et ta läheb Cambridgest ära. Mul on siiani täpselt meeles, kuidas ta seda ütles, sest see oli cheesy Hollywoodi filmistseen: 'I think you should take a seat' wtf again. Igatahes, mu esimene mõte oli 'are you pregnant' ( mis, hiljem selgus, oli teiste esimene mõte ka olnud), aga ta ise väidab, et talle lihtsalt ei meeldinud Cambridge, et liiga raske ja liiga suur konkurents igas asjas ja blablabla. Tüüpiline. 'I'm pregnant' oleks põnevam olnud. Esimene nädal oli seetõttu seotud sellega ja siis Rachael läkski ära. See oli väga kurb. Eriti praegu, sest kõik niigi nii stressed out ja Rachael oli alati superpositiivne, mistõttu tuligi see täieliku üllatusena. Nõme, but what can you do...
Aga muidu on siin elu peamiselt õppimine. ja kui ei õpi, siis mõtlemine sellest, et peaks õppima. Eksamid on hirmsad ja veel hirmsamad on supervisorite laused nagu "Don't worry, you don't have to revise tooo much. Remember, it is your first year and results don't really count... So 13-14 hours a day should be fine" wtf jälle. Me ei taha seda kuulda, me tahame kuulda, et 2,3, maybe kuni 6 tundi on hea. Mitte 13. Nõme, but what can you do...
Mis veel...hmmm... aa vahepeal oli Amnesty Internationali mingi fashion show. Mis oli o.k. Sam Roddick ja Lily Cole rääkisid seal. Lily Cole ei ole hea speaker. Sam Roddicki kõne oli aga super. Mis veel...hmm... siin on praegu kohutavalt heategevuse asju. Seesama moeshow oli peamiselt Kongo olukorrast rääkimiseks ja siis eco- asjade promomiseks, of course. Eile oli King'sis mingi kontsert Sri Lanka toetuseks ja homme on St. John'sis Global Poverty launch, see on mingi Austraalia asi, aga ma pole väga süvenenud. Aga ma lähen sinna launchile selleks, et St John'si seest näha, sest nad ainuke ebameeldiv college, kes ei lase inimesi sisse.
Mis veel..hmm.. ma käisin arsti juures, kus see arst otsustas, et mul on migreen. misasjjaaa. ma ütlesin talle 'i have a cold' 'you have a migraine'. miasjjja. midaiganes. ja asja tegi kahtlasemaks see, et see mu perearst nägi välja täpselt nagu Bilbo Baggins.või noh see näitleja. See näitleja oli seal Jack the Ripperi filmis ka. mängis mingit arsti, kes oli tegelikult Jack the Ripper. hmmmmm....

Aaa. aga mu nädala highlight on see, et valiti, kes kuhu field tripile järgmine aasta läheb ja ma sain Marokosse. woop. Ise peab selle eest maksma 150 naela. mis on vähe. reisi eest Marokosse. woop. Mulle meeldib, et Cambridge ülikoolil on raha, et maksta meile asju kinni. Aa..eile käisin ma mingis metsas field tripil. Vihkan füüsilist geograafiat. Ma pidin mingeid lolle mullaprofiile tegema, mis tähendas, et ma pidin mingi metalljura maasse saama ja siis välja tõmbama ja see oli niiiiiiiiiiiii raske. Ma tegin seda Kristaga koos, kes on Murray Edwardsist ja ta sõuab. Ja tema ei jaksanud neid välja tõmmata. See oli kohutav. Ma olen üleni sinikaid täis. Ja meie juhendaja oli mingi totakas noor ameerika mees, kes küsis meilt küsimusi a la "Do you know what soil is?" wtf 4 korda.

Igatahes. ma olen stressed out. ja ma kulutasin u 20 minutit väärtuslikku õppimisaega selle kirjutamiseks. õudne. I shall not sleep anymore.
Kevadine King's:

PS mul oli superivision selle kassiga jälle. I love Mr Pebbles. Suva, mis see supervisor räägib, ma istun ja paitan lihtsalt Mr Pebblesit, Sidney Sussex college ametlikku kassi.

PPS Beth, üks sõbrants Emmanuelist, ütles, et ta tunneb ühte kellel UKs swine flu. õkõu. ma olen next.