Sunday, November 15, 2009

Very long time, no hear

Mis on juhtunud ühe kuu jooksul: liiga palju, et mäletada ja liiga vähe midagi erilist, et sellest kirjutada. hmmm viimased paar nädalat on olnud supertrooper stressful, sest ma olen failure kui mängu tuleb time management. Miks ma pidin kõik supervisionid panema ühele hetkele ja miks ma mõtlesin, et see hea idee, sest siis termi lõpus lihtsam. ei ole. Aga esseed on mul kogu aeg problem ja seetõttu vingun hoopis oma lõputöö pärast.
Nii. lõputööd. Ma otsustasin, et kasutan seda blogi, et lihtsalt vent out, kuna lõputööd ja edasiõppimine tabuteemad. Kõigil on need konstantselt meelel, aga nende mainimine põhjustab mental breakdowni. Anyway, ma tean, et Eestis ei taha keegi mõelda lõputöödele enne viimast aastat, kuid siin ollakse selles osas märksa rangem ja kuna me peame tegelikku field researchi tegema ja raamatutest ei piisa ('selleks on esseed'), siis on see väga stressful. Aga näiteks eelmine...ammm reedel? jah..igatahes...meile öeldi, et meil on fieldworkiks research permitit vaja. Mis? Misasja? Miks seda nüüd öeldakse? Ja research permiti taotlemine võib eri riikides võtta aega kuni aasta, siis kogu year sai seetõttu infarkti. Selleks, et saada research permitit on vaja research questionit, full research plani, budgetit, ethical approvalit jne mille tekitamine võtab ise mitu kuud. nagu misasja.... ja kuna siin on esseed, siis mul pole olnud aega lugeda oma teemasse (mu koostatud reading list on u 120 raamatut..millest ma olen lugenud hetkel.....ühte) ja seetõttu ei saa isegi otsustada mida täpsemalt uurida. No algne idee on, et uuriksin mingit identity questionit seoses eesti kogukondadega kuskil USAs, aga nüüd ma ei tea, sest korduvalt on mulle nüüd öeldud kui jabur ja nõme see mõte oleks. ja kusjuures mitte siitpoolt vaid Eestist. Misiganes. Nüüd sellest lisafrustration, sest see tekitab tunde, et ma pean kõik uuesti alustama, aga mul pole selleks aega ja ARGH. frustration. noh muidugi ma ei tea kas ma ise ka tahan seda teha, sest ma olen nüüd selle termi jooksul aina enam saanud aru, et see on ikka väga unlikely, et ma Eestisse tagasi tulen ja siis ma ei tea mis sellega teha.

And that leads to my other frustration... mida ma edasi teen? nii...kui ma tahan head töökohta, siis ma pean hakkama kandideerima...kohe ja kui ma tahan saada heasse ülikooli doktoriõppesse, pean ka kandideerima...kohe. Kes leiutas selle süsteemi, et rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja firmadesse peab kandideerima u 1.5 aastat ette? Ja siis umbes viimases intervjuuvoorus kukud välja... Ja miks on heades ülikoolides absurdnõudmised? Ma olen vaadanud USA ülikoole ja siis nt Harvardi mingi International relations/regional studies asjad nõuavad, et ma räägiksin vabalt lisaks inglise keelele saksa, hispaania või prantsuse (2 neist) ja araabia või hiina keelt. sest kõik räägivad vabalt kas araabia või hiina keelt. Aga noh ma arvan, et ma kaldun sotsioloogia või antropoloogia poole nagunii. nii et selleks piisab, et ma järgmise 1.5 aasta jooksul omandan vabalt hispaania ja prantsuse keele AGA mu DoS ei anna mulle luba õppida lisaks ühtegi keelt, sest "you have no time for that". FRUSTRATING.

aga igatahes. need kaks asja võtavad kokku mu ajutegevuse eelmise kuu jooksul. Shuffle between those ideas ja natuke muud.

Mis vahepeal veel. Käisin Bloc Party kontsertil. Äge oli, aga veits scary, sest inimesed läksid hulluks ja ma ei saa aru miks tuleb naistele mõte panna stilettod sellisele kontsertile? nimelt kuna kogu kontsert oli mingi semi-kaklus ja siis mingi naine komistas kuidagi ja lõikas kontsaga haava mingi mehe jalga. Kuidas see on võimalik? Kingad on ikka mega-absurdseteks muutunud. Aga Bloc Party ja Kele on love.

Aa! Mulle tuleb kuninganna neljapäev külla. Mulle. või noh meie college'sse, sest me meeldime talle Cambridge collegetest kõige rohkem. Why should you choose Queen's college when you can choose King's? Aga see on jõle tüütu, sest meile saadeti kiri, et oh rõõmu, kuninganna tuleb külla AGA keegi ei tohi oma nägu ka näidata colleges. AGA mul on ju raamatukogu vaja. ja ma tahan kuningannat näha. Me vanad sõbrad temaga, sest kui ta Eestis käis kutsus ta mind endaga Lenna Kuurmat (või kuidasiganestanimikirjutatakse) vaatama. She must remember!

Ja lõpetuseks...ma tahaksin reisima minna. Ma olen terve nädalavahetuse lugenud Shanghaist. Tahan sinna. Miks on kõik mu tuttavad nõmedad ja ei taha reisida? või tahavad, aga kui nagu vaja minna, siis ei taha. It's not that expensive. Siin Cambridges käis üks suvel kuu aega Indias ja ütles, et elamine seal oli kuu aja jooksul u 200 naela mis on siis alla 4000 krooni. eks. ma ei oska enam arvutada. suva. lennupiletid, schemmupiletid.

olgu, be cute.
x

6 comments:

agle said...

tee lõputöö hoopis eesti kogukondadest shanghais, siis saadki sinna:D ja ma võin siis sind korra külastada ka...

Unknown said...

ilmselgelt tuleb uurida eesti kogukondi ja võrrelda neid teiste kogukondadega. ameerikas leidub inimesi, kes saavad terve elu vene keelega läbi (mis ei tähenda, et nad venelased oleks!). ma ei suuda uskuda, et eesti kogukond suudaks luua võimaluse, et usas 70 aastat eesti keelega läbi ajada.
mis tähendus usa "üliõpilaskorporatsioonidel" on - väidetav eesmärk on kogukonna ühendamine jms - mis traditsioone ja aateid sealtkaudu noortesse väliseestlastesse sisendatakse? kuidas need peegeldavad "reaalseid" eesti ühiskonna väärtusi?

või on su ideed hoopis teises suunas?

justglitterlust said...

mkm. teiste kogukondadega võrdlemine muudab selle liiga üleüldistavaks. samuti, kogukondi ei saa võrrelda. ja noh mu dos ütleb,e t võimatu oleks võrrelda nt kogukonda seal ja siis mingit üldistatud 'eesti ühiskonda', sest see lihtsalt vajaks aastatepikkust uurimist. ah ma ei tea. ma vaatan

hmm. mul on homework kõikidele inimestele :P ma sain mingi e-maili et saan kandideerida 600-naelasele travel grantile. see ei tohi olla seotud mu lõputööga, vaid lihtsalt soovin kuskile minna, et oma 'silmaringi laiendada'. ja ma võiks ju kandideerida ja reisida. aga ma ei tea kuhu ma selle raha eest saaksin ja mida ma seal võiksin uut ja huvitavat õppida.
ma vaatasin, et india lennupiletid on 350 naela. ja elamine polnud ka niii kallis. aga ma ei tea. ideid paluks.

Unknown said...

indoneesias on moslemikogukond :P
suhteliselt ootamatu.

justglitterlust said...

mismõttes ootamatu? Indoneesias on maailma suurim moslemikogukond. not just moslemi kogukond.
lähen sinna? ma ei tea... ma eile tsättisin pikalt ühega siin, kes on sikh. sikhism is the new islam.
just saying. ma tahan ajaga kaasas käia

Maiu said...

lugesin just ühe oma endise õppejõu blogi, ja seal ta kurtis, et ei reisi. kuigi käib igal pool (korduvalt ja korduvalt ja grantidega ikka), siis nagu rohkem kulgeks, läheks asjaga kaasa???!!!! kes nüüd stippe niisama kellegi suunas loobib? einoh, grant in my general direction, please!!!!
a okei, indoneesia sounds good, vähemalt soe, eks?